Viljar kirjutab. Stardist minnes tundus, et kõigil väga võimas minek ja jalad olid esimese kerge nuki otsas juba suht pakud all. Edasi läks aga asi libedamalt. Hoidsin nii 3-5 possat kuni vahefiniši sirgeni, ootasin kelle tuulde hüpata ja sealt siis joont rünnata. Esimesed kaks vahekat tulid isegi suhteliselt lihtsalt – finišisirgel oli vastutuul ja enneaegsed alustajad sai õigeaegse spurdiga alistatud. Kui ka kolmas vahekas tuli suhteliselt sarnaselt, ainult vahe oli pisut väiksem teisega, siis finišiheitlus oli kõvasti tihedam. Viimasest kurvist lendas üks pika spurdi tegija hooga mööda ja oli seal kuni viimaste meetriteni. Lõpujoone ületasin siiski ~20cm eduga. Ja sai tähistama hakata. Elu esimese kriteeriumi kohta võiks öelda, et kuidagi lihtsalt tuli.
Kindlasti oli ka palju puudujaid aga võit on võit 😀