Vahendame Vsport.ee portaalis ilmunud intervjuu Mari-Liisiga.

 

Eestis rattaspordis omavanuste seas juba mõnda aega silma paistnud Võru valla neiu Mari-Liis Mõttus (17) näitas hiljuti Hiinas lõppenud noorte suveolümpiamängudel, et pakub tõsist konkurentsi ka maailma mastaabis.

Kas kõrge kolmas koht noorte­olümpial maastiku­krossi sprindis tuli üllatusena või tunnetad juba ise ka, et oled valmis kõik konkurendid seljatama?

Kuna Eestis korraldatakse sellises formaadis (sarnaneb suusasprindile, algul on kvalifikatsioon, seejärel väljalangemissõidud – VSport.ee) sõite üliharva, siis polnud mul väga palju kogemust. Samuti ei kujutanud ettegi, kuidas teised võivad sõita. Algselt oli eesmärk kas või 16 sekka saada, aga mida sõit edasi, seda reaalsem tundus olevat esikolme sõitmine. Kindlasti tuli kolmas koht mulle suure üllatusena, aga usun, et oleksin võimeline teistele ka esikoha peale korraliku lahingu andma.

Võistled maanteesõidus, rattakrossis, BMXis ja trekil. Mis neist sulle kõige rohkem istub? Mitu ratast su varustusse kuulub?

Rattakross istub mulle rohkem kui teised, sest siin ei loe muu kui ainult osavus ja tugevus. Treki ja BMXi harjutamiseks pole piisavalt võimalusi, aga mõlemad on väga hea vaheldus treeningu mitmekesistamiseks. Maanteesõit on rohkem tiimiala, seal on üksi raske, aga sobiva raja korral on kõik võimalik. Lõpuks tuleb ikka maastiku ja maantee vahel otsustada.

Mul endal on kolm ratast (maantee-, maastiku- ja eraldistardiratas) ning neile võib veel lisada isa rattad, mida mõnel võistlusel kasutan. BMXi ja trekirattad olen seni laenanud.

Tegelesid põhikoolis ka muude spordialadega ja saavutasid edu, näiteks suusatamises. Kas oled nüüd lõplikult rattaspordi kasuks otsustanud ja miks?

Rattaspordi kasuks otsustasin, sest see on kõige ägedam spordiala üldse. Seda saab meie oludes harrastada aasta ringi, iga ilmaga. Kindlasti aitas otsustamisel kaasa see, et isa tegeleb rattaspordiga.

Mitu kilomeetrit aastas maha sõidad? Mitu kilomeetrit tuleb kokku nädalas (n-ö rohelisel hooajal)?

Varasematel aastatel olen sõitnud 5000 km kanti, aga kuna sellel aastal pikenesid võistlusdistantsid märgatavalt, siis pikenesid selle võrra ka treeningud. Arvan, et 7000 tuleb ikka ära. Seda ei ole palju, üritame mõistusega võtta ja organismile aega anda. Üleüldse on isa rohkem treeningtunde lugenud, sest kilomeetrid kogunevad erineval maastikul ka erineva kiirusega.

Kas sul on eeskujusid?

Norra maastikurattur Gunn-Rita Dahle Flesjå.

Oled lõpetanud Puiga põhikooli. Miks otsustasid jätkata õpinguid Tartus Treffneri gümnaasiumis?

Vastus sellele on väga lihtne: Hugo Treffneri gümnaasium on tugev kool. Spordiga lõpetades on hea haridus kõige olulisem. Paljud on arvanud, et isa sunnib mind trenni, aga tegelikult on meil hoopis kokkulepe, et koolis ei peaks saama keegi kunagi öelda, et ma olin trennis, kui tarkust jagati. Trennis olen ikka ise tahtnud käia, teisiti poleks see võimalik.

Kes on su toetajad ja millised on tulevikuplaanid, eesmärgid?

Kõige suuremaks toetajaks on mul siiski minu isa ja loomulikult ülejäänud perekond. Tulevikuplaane olen nii palju teinud, et pärast keskkooli lähen edasi õppima ülikooli. Ei tea, kas just kohe järgneval aastal. Kõik oleneb sellest, kas suudan sõita nii hästi, et saan mõnda profiklubisse. Eesmärgid ei saa väiksemad olla, tahan jõuda oma ala kõige kõrgemasse tippu.